See on kahtlemata üks intrigeerivamaid teemasid. Inimesele ikka meeldib unistada ja mõelda, mida selle rahaga kohe teha saaks. Reisida, autosid osta, maja ehitada - võimalusi on mitmeid ja minule ka meeldib mõelda, et ükskord langeb mulle sülle täiesti ootamatu miljon krooni lotovõidu või mõne muu uskumatult õnneliku juhuse tõttu.

Olen seda mõtet veeretades alati jõudnud päris huvitavate järeldusteni, millest peamiseks on tegelikult juba vana ja tuntud tõde:

Raha sulab iga hetkega, mille jooksul sa seda targasti ei kasuta

Selleks, et oma "avastusi", kuid paljude targemate inimeste jaoks ilmselt eilseid uudiseid lähemalt selgitada, alustame paralleelselt kolme teed, mida mööda ootamatu lotovõidu korral minna:

1. TARBIME - Ostame selle raha eest ägeda auto, sest milliga saab juba midagi endale lubada.
2. HOIAME - Paneme selle raha sukasäärde ja ei kuluta ega investeeri.
3. INVESTEERIME - Kasutame kõige lihtsamat investeerimisvõimalust üldse, milleks on tähtajaline hoius.

Asjade "ajas kulgemiseks" on hea tuua sisse tabelid koos selgitustega. Teeme meiegi tabeli, mis sisaldab kõiki kolme stsenaariumi ning mis näitab meile, mis kolme aastaga meie rahast saab:



Nagu näeme, on lõppseis pärast kolme aasta möödumist kardinaalselt erinev. Igal juhul on kindel, et meie miljon ei maksa aasta pärast tänases vääringus enam miljon ehk selle raha eest ei saa enam nii paljut nagu täna, kui me sellega vahepeal raha teenida ei ole osanud. Kulutades aga hävib ta lausa uskumatu kiirusega. Ilmselt õige järeldus oleks, et kui rahaga ise midagi teha ei oska, siis tuleb see kellelegi mõistlikel tingimustel kasutada anda, sest vastasel juhul oleme sellest varem või hiljem alati ilma.

Variante raha targasti kasutada on lõputult - küsimus on vaid riskides

Mõistagi pole tähtajaline hoius ainuke võimalus. Igaüks võib kodus mõtteharjutusena läbi mängida erinevaid võimalusi. Näiteks võib miljoni eest soetada 2 odavat korterit, mida saab välja üürida (tasudes sellelt loomulikult tulumaksu). Samuti saab miljoni krooniga hea idee olemasolul juba väikese ettevõtte käivitada. Variante on lõputult, kuid on väga kindel, et ükski nendest pole arutum kui see raha lihtsalt tarbimisele ära kulutada. Erinevate mõistlike rahakasutusvõimaluste kaalumisel tuleb vaid arvesse võtta riske, aga õnnestumise tõenäosus on igal juhul alati suurem kui tarbimise abil raha korstnasse kirjutades.

Miks mitte investeerida tulud investeeringutelt?

Asi läheb tegelikult veel põnevamaks, sest kohe pärast ideede ja mõtetega mängimist leiame ennast järgmiselt mõttelt, et miks ma ei võiks investeeringutulusid uuesti investeerida. Nagunii on ju tegu "sülle kukkunud rahaga". Igaüks, kes nüüd eelmisele tabelile otsa vaatab, saab aru, et eeltoodud näites on tegelikult teenimisvõimaluste täielik potentsiaal kasutamata. Samas ei võta me eeltoodud tabelis üldse arvesse seda, et tarbimine tekitab täiendavat tarbimist ehk lihtsasti öelduna - auto vajab hooldust ja bensiini, reisil olles tahaks suveniire osta jne. Vahepeal investeeringutelt tekkinud rahavoogu saab aga enda huvides juba selle uskumatult lühikese perioodi jooksul ära kasutada.

Paneme näiteks saadud intressitulu uuesti tähtajalisele hoiusele, kasutades sama intressi (7,5%) ja ma ei hakka olukorda ka keerulisemaks ajama täiendava inflatsiooni arvestamisega, sest siis ei viitsiks sellest enam keegi aru saada. Selge on see, et esimesel aastal midagi täiendavalt teenida pole võimalik, sest intressid miljonikrooniselt hoiuselt pole veel laekunud. Teisel aastal aga juba on ning kolmandal aastal on kasutada juba kahe aasta intressid. Selle mõttekäigu illustreerimiseks sobib jälle kõige paremini tabel:



Nagu näeme, siis tarbimine ei ole kuidagi muutunud targemaks otsuseks. Seda muidugi vaid välja arvatud juhul, kui teil kogemata ilgelt veab ja te tänu äsjasoetatud Mercedesele või Audile oma tulevase multimiljardärist elukaaslasega tuttavaks saate. Ma arvan, et seda ei pruugi juhtuda, või mis?

Igatahes on selge, et investeerides tulud investeeringutelt, saime tõsta oma kasumit kolme aasta jooksul täiendavalt 16 875 krooni võrra ja seega saame kogu puhaskasumiks kolme aastaga juba inflatsiooni maha arvutatuna tervelt 117 793 krooni. Meil on nüüd kolme aasta möödumisel varandust kokku 1 087 780 krooni ja päriselt rahaühikuid üle lugedes kontol 1 241 875 ajas pisut odavnenud krooni. Seda polegi nii väga vähe.

Ühtlasi lubage mul küsida, kas 3 aastat hea autoga sõitmist oleks kokku väärt 635 793 krooni? (investeeringu jääkväärtus - auto jääkväärtus + auto kulud = 1 117 793 - 500 000 + 18 000 = 635 793)
No seda on küll raske uskuda.

Mida siis teha?

Ma ei ole kindlasti mingi investeerimisspetsialist ja tarbin ise võrdlemisi peost suhu elades suurema osa või peaaegu kõik oma sissetulekutest. Kuid arvatavasti on kõigile üsna selge, et lotoga võidetud milonit on kergem hävitada kui kasvatada. Sealjuures käib hävitamine uskumatu kiirusega. 

Mulle kui võhikule näib, et raha sulamise vältimiseks tuleks:
1. Vältida raha kulutamist (iseenesest mõistetav).
2. Vältida raha kui sellise omamist (mitte niiväga mõistetav).

Minu teine väide näib esialgu päris uskumatu, aga järele mõeldes ei ole seda kaugeltki. Kui raha õnnestub teenida või "saada", siis on targem see kohe ära anda soetades kas kinnisvara või muud kapitali, või paigutades see teistesse vahenditesse (tähtajalised hoiused, väärtpaberid vms), mis suudavad paremini inflatsiooni ehk raha odavamaks muutumise probleemiga toime tulla.

Samuti on lihtsam vältida kiusatust tarbida, kui otseselt raha pangakontol või kodus madratsi vahel ei seisa, mistõttu on tulemus "rahast loobumisel" peaaegu alati parem kui seda enda käes hoides.

Kuid kõik need on ilma igasugusele majandusteooriale ja empiirilisele tõestusele tuginemata kirjutatud väited minu enda mõtetest. Mida arvate Teie ja mida teeksite Teie miljoni krooniga?

Kirjutame sellest Foorumi selles teemas:
Mida teha miljoni krooniga?



LISAD

Kuskil eespool lubatud lisatabelid, kuigi täpsed metoodikad pole antud juhul nii tähtsad kui põhimõttest aru saamine: