Tänapäeva ühiskonnas on auto omamine juba peaaegu hädavajalik, sest ilma selleta on raske käia tööl ja korraldada oma igapäevaelu. Lisaks praktilisusele peab keskklassi kuuluva pere puhul auto täitma nii esindusfunktsiooni, kui olema iga ilmaga töökindel ja sobituma laenukodu ukse ette ning seetõttu on tänu ühiskonna survele väga lootusetult räämas sõidukeid liikvel üha vähem.

Siinkohal ei hakka ma pikalt lahkama auto valikukriteeriume, sest elu on näidanud, et inimeste eelistused on väga erinevad. Seega tuleb auto valida ikka selline, mis meeldib ja mida endale lubada saadakse, kuid igal juhul on autot võimalik pidada säästlikult ja on võimalik arutult raha raisata.

Räägime siis sellest, millised on need nõksud, mis aitavad autot tõeliselt odavalt ülalpidada, samas läbida edukalt ülevaatused ja jõuda igal hommikul mõistliku kindlusega õigeks ajaks tööle. Mis peamine - tehes õigeid asju õigesti pole ülalpidamiskulusid niiväga karta vajagi, sest tõeline kokkuhoid on teistes asjades kui 0,5 l kütusekulusäästu suvel kliimaseadmeta sõites. 


Säästunipid auto omamisel:

1. Osta kasutatud auto ja vaheta seda väga tihti.

Mõistagi võib öelda, et autode ostmise ja müügiga tegelemine on ka raske töö ning oma aja ehk raha kulutamine. Siiski, ma ei tunne ühtegi keskastme kontoritöölist, kellel ei oleks sellist aega kusagilt võtta. Milleks selline tõmblemine hea on?

Vastus on väga lihtne ja etteaimatav. See aitab vältida hinnalangusest tulenevat kaotust, mis on auto ülalpidamiskulude puhul lõviosa kuludest, millega arvestada tuleb. Maksuameti seisukohalt on OK, kui vahetate autot korra aastas, kuid tegelikult tuleks teha seda isegi sagedamini, kui võimalik. Selliselt toimetades saavutate selle, et sügisel 65 000 krooni maksev auto maksab kevadel endiselt 65 000 krooni. Kehva majanduse tingimustes võite muidugi hävida, kuid reeglina säilib auto hind targalt ostes pool aastat praktiliselt languseta. Aastane hinnalangus ei ületa reeglina autot heaperemehelikult omades ka üle 100 000 maksvate autode puhul 10 000 krooni ning see tähendab kulusid vähem kui 1 000 kr kuus. Samas mõnikord õnnestub kasutatud autoga niimoodi isegi müügil rohkem raha saada kui ostes välja käidi.

Uue auto ostmise puhul tuleb arvestada kümnetesse tuhandetesse ulatuva hinnalangusega igal aastal ning kolme, aga eriti viie aasta pärast ei ole uue auto omamise emotsioonist enam midagi alles. Pigem on alles harjumusest tingitud esinduse hooldus- ja remondikulud. Seega on kasutatud auto soetamine peaaegu alati mõistlik tegevus ning uue ostmine jäägu nende lõbuks, kellel tõesti raha liiga palju käes või kelle aeg on liiga väärtuslik, et mõnikümmend tuhat aastas kokku hoida.
 

2. Säilita auto eeskujulik kaubanduslik välimus.

Selleks, et eelpoolkirjeldatud aktiivne autovahetus vilja kannaks, peab sõidukiga väga hästi ringi käima ja säilitama kaubandusliku välimuse vähemalt samal tasemel, mis ostuhetkel. Iga vea korral tasub mõelda mitte vea likvideerimise kuludele, vaid hinnata tekkinud defekti mõju auto väärtusele ehk müügihinnale.

Mida see tähendab? Vastus on taas väga lihtne, kuid koosneb paljudest näpunäidetest. Üks on aga kindel - iga asi, mis võib negatiivselt mõjuda auto müügihinnale, on prioriteetsem kui see, mis müümisel märkamata jääb. 

Toon siinkohal hoolimata sellest, et igaüks teab ise ilmselt paremini, kuidas oma varaga ringi käia, siiski konkreetseid näiteid asjadest, mida soovitan igaühel auto müügihinna säilitamiseks teha:

2.1. Pese autot ainult käsipesulas ja nii tihti kui võimalik, et säilitada värvkatet ja vältida rooste tekkimist.

2.2. Klopi tihti põrandamatte (aitab vältida mattide kulumist, eriti juhi jalgade juures). Kui kasutad kummimatte, siis vähemalt müügiks viska need autost välja ja kui prügi ei soovi tekitada, anna niisama kaasa, sest auto kaubanduslik välimus on tekstiilmattide puhul ilusam ja see tähendab positiivset mõju müügile (kui sa seda väidet ei usu, siis uuri autokaupluste pakkumisi - kui palju leiad kummimattidega autosid?).

2.3. Ära luba oma lastel autos süüa asju, mis võiksid salongipolstrit rikkuda. Samuti ära luba lastel autos ringi rabeleda või jalgadega esiistet taguda.

2.4. Ära kunagi võta autosse koera, kui su auto pole selle vastu väga korralikult katetega kaitstud. Üks armas koer võib aastased kulutused autole tänu rikutud polstritele ja plastikdetailidele vabalt üle 10 000 kr võrra suuremaks paisutada.

2.5. Ära vea pagasiruumis või salongis teravaid, suuri, pinnulisi ja musti esemeid (näiteks ehitusmaterjale, värvipurke, tööriistu vms). Paar juhuslikku müksu ja täket teevad auto hinnale mitmeid tuhandeid kroone liiga, kuigi sa ei soovi nii mõelda. Tähtis on, et ostja soovib.

2.6. Pargi kaubanduskeskuste parklates nii, et auto külgedele ei tekiks uksetäkkeid. Alati ei ole see võimalik, kuid püüa leida koht, kus autode vahele jääb mõlemal küljel piisav vahemaa ustega opereerimiseks.

2.7. Sõida võimalikult vähe kruusateel ja kui pead seda tingimata tegema, siis tee seda aeglaselt, et mitte kahjustada lendavate kividega auto värvi.

2.8. Vaheta koheselt välja katki minevad visuaalsed asjad hoolimata sellest, et need võivad näida kallid (esiklaas, udutuled, logarid, plastikkatted vms). Seda selleks, et defektid ei kuhjuks ja sa aasta pärast ei seisaks hirmuäratavate summadega silmitsi ning seetõttu, olles "trööbatud" auto müüja positsioonil, ei kaotaks jällegi müügihinnalt sõltuvalt hinnaklassist tuhandeid või kümneid tuhandeid kroone.

2.9. Ära hoia autot hooletult ja mõtle sõites ja parkides alati sellele, mitu tuhat krooni maksab ostja silmis see, kui autole tekivad kriimud, mõlgid, puruneb esipõll või põhjakate jne. Näiliselt süütud asjad, kuid kuludena kole suured.
 

Üks tähtis asi veel. Säilitada tuleks auto eeskujulik kaubanduslik välimus, aga tehniliselt ei maksa autot sageli vahetades kindlasti üle pingutada. Pole mingit vahet, kas aku on uus, talverehvid kulumata, õlivahetus äsja tehtud, kojamehed pehmed kui siid, alarmipuldil uued patareid jne. Kõik see, mida ostja ei näe ja proovisõidul ei tunne, ei oma tegelikult mitte mingit tõsiseltvõetavat väärtust. Ma tean, et antud soovitus on mõneti moraalitu, kuid see käitumine on säästlik. See on lisaks hinnalanguse vältimisele teine tõsine eelis, mida autode lühiajaline omamine annab - sa ei pea teda peaaegu kunagi ebamõistlikult palju remontima, et ta tehniliselt korras püsiks.
 

3. Osta auto sellises hinnaklassis, et ta ei vajaks kaskokindlustust.

Kaskokindlustuse omamine pole välja arvatud mõned erandid mõistlik tegevus ja äärmisel juhul tasub sõlmida minikaskokindlustusleping, mis kaitseb auto täieliku hävimise ja varguse korral. Täiskaskokaitse on ju tegelikult kindlustustoode oma rumaluste vastu kindlustamiseks, sest teiste rumalused katab tavaline liikluskindlustus. 

Kaskokindlustusest loobumine tähendab kahte head asja:

3.1. Otsesed "taskust välja" kulutused on väiksemad.

3.2. See motiveerib autot hästi hoidma, sunnib korralikult liiklema ja isegi säästab elusid! See on väga tähtis ja ma arvan, et kümned avariid jääksid olemata, kui kaskokindlustust ei oleks leiutatud. Mõtle libedaga Tallinn-Tartu maanteel pidevalt sellele, kui suured on su kulutused, kui pingutad hästi natuke üle ja kogemata sõidad teelt välja. Lisaks rikutud sõidule on katki näiteks esipõll, üks tuli, mõlkis poritiib ja uks. Võimalik kahju näiteks 15 000 krooni. Kindlasti soovid seepeale 10 km/h aeglasemalt sõita ja riskid kaasreisijate küsimusega, et millest selline ettevaatlik stiil, sest mõttetu intsidendi ja oma "maine" pärast ei ole mõtet vaesuda.
 

4. Ära ehita autot ümber, sest kaotad kindlasti müügihinnas.

Seda nõuannet tasuks järgida ka lihtsates asjades. Kui soovid vahetada originaalraadio hõbedase ja vilkuva kvaliteettootja audioseadme vastu, hoia originaal hoolega alles, sest autot müües tuleb see tagasi panna, kuna hinnale ei anna alternatiivseadmed, ükskõik kui kvaliteetsed, mitte midagi juurde ja mõistlikum on nad eraldi maha müüa. Võimalusel tasub isegi originaalraadio soetada, kui seda algselt autos ei olnud ning ikkagi masinaga kaasas olnud Blaupunkt, Alpine, Pioneer vms toode eraldi maha müüa, sest kokkuvõttes võib sellest tegevusest olla ainult kasu.

Auto hinnale lisavad väärtust ainult originaalvaluveljed ja originaalkilbid. Igasugused roolivahetused, spoilerid, tulede tuuning jms tuleks kindlasti eemaldada ja kui soovid, siis võid selle eraldi maha müüa. Auto müügihinnale pole midagi kahjulikumat kui ümberehitused. Ka toonklaasid ei ole lisa, vaid müügi seisukohalt kahjulik element. Kui soovid, võid uurida näiteks seda, kui palju seisab autoplatsidel toonitud akendega autosid. Ilmselt väga vähe võrreldes selle protsendiga, mis neid igapäevaliikluses ringi sõidab. Autokauplused eemaldavad toonkile peaaegu sama kindlalt, kui järgmine omanik selle uuesti tagasi paneb ja ring hakkab otsast peale. Parem seda kulutust vältida.
 

5. Osta auto korraga välja!

See on ilmselt üks parimaid nõuandeid, mida ma üldse anda oskan.

Kui su rahal ei ole kasulikumat väljundit, osta kogu auto korraga kindlasti välja! Kõige rumalam, mida autot ostes teha saab, on tarbida kalleid lühiajalisi järelmakse ja laene auto ostmiseks, kui selline käik ei ole eluliselt hädavajalik.

Eriti odava, näiteks 50 000 krooni maksva auto puhul järelmaksuks 20 000 makstes tasub kindlasti mõelda sellele, et 30 000 krooni maksev auto sõidab peaaegu sama hästi ja usaldusväärselt, kui see on õigesti valitud. Kui su raha teenib seda kasutades ja mitte auto alla paigutades rohkem kui kulub liisinguintressideks, on muidugi iseasi. Enamasti see nii ei ole.

Arvuta näiteks, et kui sa maksad 30 000 kr järelmaksusummalt 20%, mis on autoaedade pakkumiste kohta ebareaalselt hea pakkumine, aasta otsa intressi. Puhast kulu selle raha tarbimiseks tekib sellest 6 000 krooni. Tegelikult aga maksad sa kinni veel lepingutasud, auto hinnalt ei tehta allahindlusi, sageli tekib lisaks üks ümberregistreerimine ning reaalselt kulutad sa nimetatud 30 000 krooni laenamiseks minimaalselt 10 000 krooni. 

Sellise afääri tulemusel omad sa autot, mis on ostetud üle võimete, maksad finantseerimise eest ebamõistlikku hinda ja pole üldse kindel, kas tuleviku säästud võimaldavad sellest nõiaringist edukalt väljuda. Selline asi hakkab pikapeale närvidele ja igaühe õnn lõpeb kuskil. On üsna tõenäoline, et aasta jooksul tekib ettenägematuid kulusid ükskõik mis eluolulistes asjades.

Auto ei tohiks mingil juhul saada määravaks elu juhtimisel, sest ma ei tunne ühtegi inimest, kes oleks saavutanud täiusliku õnne ostes 40 000 krooni maksva auto asemel 60 000 krooni maksva auto.

6. Tarbi mõistlikult.

Kui eelnenud nõuandeid järgida, siis jääb enamasti juba iseenesest muretuks tarbimiseks piisavalt raha järele, kuid ka igapäevases ekspluatatsioonis on asju, mis aitavad säästa.

Autoga pidevalt liigeldes ei ole mingit mõtet osta üle saja krooni nelja liitri kohta maksvat tankla klaasipesuvedelikku, kui ehituskaupade poes või isegi Selveris müüakse sama kogust 45 krooni eest. Kütus ei pea samuti olema kallis, kuid peab olema usaldusväärne. Õlivahetus on lihtne töö ja 5 aastat vana auto puhul pole suurt vahet, kas õli on Mobil1, Valvoline või Addinol - kõik on peaaegu ühtemoodi head. Seega ei ole mõtet sellistesse vaid emotsionaalset väärtust omavatesse kuluvahenditesse raha paigutada.

Muide, auto valikul on oluline teada, kui kallis on seda hooldada ja kas seda peab tegema tingimata margiesinduses või sobib suvaline endast lugupidav ja mainekas autoteenindus. Näiteks võib planeeritust oluliselt kallimaks osutuda isegi nii lihtne asi nagu automaatkäigukasti õlivahetus, kui igati korralik autoteeninduskett ei soostu seda teostama ja palub teil viisakalt pöörduda sinna, kus see auto tehti. Seega selles mõttes on auto ostmisel kerge eeltöö siiski mõistlik. Samuti tuleks hoolduste teostamisel küsida eelnevalt, kui palju see maksma läheb, sest siinkirjutajal on korduvalt margiesindustes hooldusi tehes juhtunud, et tööde maht on suurem kui arvatud (näiteks vahetatakse automaatselt lisaks õlile küünlad ja küünlajuhtmed) ning sellest on tekkinud mitu tuhat krooni lisakulusid, mida oleks tingimata tulnud vältida.

Samal ajal kui autoteenindused, rehvimüüjad ja kes kõik veel teevad hingematvaid ja hirmutavaid reklaame, kuidas auto peab olema korrashoitud ja turvalisuse huvides varustatud tipptootjate tippmudelitest toodetega, ei tarbi erinevalt rikastest Ida-Euroopa riikidest tagasihoidlikud Lääne-Euroopa autoomanikud peaaegu kunagi kalleid hooldusvahendeid, sest see on mõttetu ülepingutus. Sellal kui Eesti Vabariigi kodanikule müüakse edukalt ContiPremiumContact rehvid, sest need "on turvalised ja head", tarbib enamus Saksamaast ContiEcoContact rehve, mis on odavamad ja aitavad kütust säästa. Iga vähegi aktsepteeritava tootja vähegi aktsepteeritavad tooted vastavad ISO, DIN jms standarditele ja on seega piisavalt head auto käigushoidmiseks.

Liikluskindlustuse valikult mõtle sellele, et sinu kindlustusselts maksab sinu vigade eest ja see, kui sina õnnetust ei põhjusta, korvatakse põhjustaja kindlustusseltsi poolt. Seega pole sinu seisukohalt vahet valitud liikluskindlustuse pakkujatel, küll aga hinnal.


Loodan, et siin põgusalt käsitletud teema annab häid mõtteid auto odavaks ülalpidamiseks, sest jalgratas on ka hea ja tervislik variant, aga talvel ning pikkadel distantsidel on kahtlemata autol teatud eeliseid. Kui millegagi väga võssa panin või midagi olulist ära unustasin, andke sellest teada meie foorumis, sest tegelikult on teema piisavalt huvitav ja sügav, et sellest terve käsiraamat kirjutada.