Valus tõde hobidest
Hiljuti asusin hoolikamalt koostama oma järgmise aasta eelarvet ja leidsin, et meie pere jääb tänu minu hobidele miinustesse, kui ma midagi ette ei võta. Nimelt olin just juurde soetanud järjekordse neljarattalise, mis tähendab mõju nii ühekordseid väljaminekuid parendustegevuste näol kui ka hoopis hullema aspektina jooksvatele kulude kasvu suvekuudel alustades ülevaatusest ja kindlustusest lõpetades suurema pesulaeelarvega. Täiendava negatiivse rahavoo mõju igas kuus mõnisada krooni on aga aastaeelarvele väga oluline.
Näiteks 1 x kuus poole aasta vältel (6 kuud) autot hoolikamalt pestes (sisaldades salongi puhastamist) ja sellele 450 krooni kulutades teeb see aastaeelarveks 6 x 450 = 2 700 krooni. Aga sellega kulud ei piirdu. Lisagem garaažirent veel pooleks aastaks: 6 x 500 = 3000 krooni. Nagu mainitud lisandub kindlustus (6 kuud) ja ülevaatus, samuti kulub tegelikult raha ka muudele jooksvatele asjadele, mida iga auto heaks väljanägemiseks ja tehniliseks korrasolekuks vajab.
Seega aastaringselt juba mõnesajakroonine lisakulutus täiendava kuluallika (auto) näol tähendas minimaalselt pisut alla 10 000 kroonist auku meie pere aastaeelarves.
Kuidas säästa 750 krooni kuus?
Mõistagi ei saa ma endale niisama lihtsalt sellist miinust lubada, sestap kaalusin auto soetamist väga hoolikalt ning tegin ühe järelduse - ma saan selle teoks teha ainult juhul, kui suudan vähendada keskmisi igakuiseid ehk jooksvaid kulutusi garaažirendile ja parkimiskohatasudele praeguselt 850 kroonilt erinevate autode peale kokku kuus maksimaalselt sajale kroonile, sest siis oleks säästu valem selline:
12 x 850 - 12 x 100 = 9 000 krooni.
Paberil paistab see lihtne ülesanne, aga reaalses elus ei ole, sest korterielanikul puudub võimalus loobuda garaažidest, kui ei soovita asendada garaažirendi kadumisest tekkivat säästu autode keevitamis- ja värvimiskuludega. Seega on ja jääb ainult üks eeldus: peab olema garaaž.
Ja seega jääb ainult üle küsimus, et kas osta või rentida edasi.
Kas osta või rentida?
Ostmise mõte on iseenesest ilus, aga ei maksa unustada, et raha maksab raha ka siis, kui see sul olemas on. Samuti tähendab ostetud kinnisvara alati kommunaalmakseid. Oletame näiteks, et kui arvestada minule vajaliku 2-kohalise garaaži praegust odavat hinda (40 000 krooni), siis selle rahaga teeniks aastas tähtajaliselt hoiuselt kasutades reklaamis lubatavaid intressimäärasid (7,5%) isegi mitte midagi tehes: 40 000 / 100 * 7,5 = 3 000 krooni. Nimetagem seda kõlavalt alternatiivkuluks.
Kommunaalmakseteks arvestame kuni 100 krooni kuus, mis teeb aastaseks kulutuseks 12 x 100 = 1 200 krooni.
Aastane sääst ostmisest raha olemasolul oleks seega rentimisega võrreldes selline:
Varasem rent - Alternatiivkulu - Kommunaalkulud = 9 000 - 3 000 - 1 200 = 4 800 krooni.
Kui aga raha tuleks laenata näiteks krediitkaardiintressiga, muutuks kogu nali esmapilgul hoopis mõttetuks, sest kasutades aastaseks krediitkaardiintressiks näiteks 16%, saame garaaži eest makstava rendi hinnaks sisuliselt ikkagi 40 000 / 100 * 16 = 6 400 krooni.
Lisades kommunaalmaksed on aastane sääst selline:
Rendikulu - laenuintress - kommunaalmaksed = 9 000 - 6 400 - 1 200 = 1 400 krooni.
Jõle mage, kas pole?
Kas kinnisvara järelmaks on sama mõistlik kui auto või televiisori liising?
Ei saa öelda, et tegu oleks reegliga, kuid ilmselgelt enamustel juhtudel see nii ei ole, sest kui rentida autot, külmikut või televiisorit, siis sääraste toodete eluiga on lühike ja neil puudub sisuliselt märkimisväärne jääkväärtus või on see väga madal.
Kinnisvara puhul on aga investeeringu jääkväärtus nii mõnigi kord sõltuvalt kinnisvarast ja vajalikest investeeringutest kas sama suur või suurem kui see oli soetushetkel. Tähendab - kinnisvara järelmaks peaks olema ja tavaliselt ongi palju mõistlikum tegevus ning seetõttu ülalpool esitatud pealkirja sõnastus meenutab pigem Kroonika küsimuse püstitust kui tõsist küsimust.
See aga kallutab omakorda kaalukeele juba selgemalt ostmise suunas vaatamata esmapilgul võibolla mõnevõrra tagasihoidlikumatele säästuvõimalustele. Teeme läbi 2 näidet kõige lihtsamate eeldustega, et asja lõplik tasuvus selgeks saada.
Näide 1: Rent
Rendime 5-ks aastaks kahekohalise garaaži hinnaga 1 000 krooni kuus ja sellega on meie mured murtud.
Kulud aastas = 12 x 1 000 = 12 000 krooni.
Jääkväärtus = 0 krooni.
Aastakulu kokku = 12 000 krooni.
TULEMUS: Igakuine reaalne kulu = 1 000 krooni.
Näide 2: Soetamine
Ostame 16%-se aastaintressiga laenu abil kahekohalise garaaži hinnaga 40 000 krooni eesmärgiga seesama garaaž ilma midagi täiendavalt investeerimata 5 aasta pärast müüa oletatava hinnaga 30 000 krooni.
Laenukulu aastas = 40 000 / 100 x 16 = 6 400 krooni.
Kommunaalmaksed = 12 x 100 = 1 200 krooni.
Aastakulu kokku = 7 600 krooni.
Igakuine reaalne kulu = 633,35 krooni.
Sääst ostmisel paistab olevat kõigest 366,65 krooni kuus, mida on ju päris vähe ja kas see seda vaeva üldse väärib. Aga see on tulemus ainult ühe aasta kohta, mitte pikaajaline saavutus, kas pole?
Seega meie näide peab jätkuma, sest meil on kinnisvara ikka veel alles ja 5 aasta keskmist kulu on vara hinnata...
Jääkväärtus = 30 000 krooni.
Lihtsustame arusaadavuse huvides ülesannet ja ütleme nii, et tänu jääkväärtusele lisandus selle 5 aasta jooksul perele vara igal aastal võrdne summa raha.
Perele lisandunud vara aastas = 30 000 / 5 = 6 000 krooni.
Pärast selle arvesse võtmist selgub lõplik situatsioon:
Aastakulu kokku (vt ülalpool) = 7 600 krooni.
Aastatulu kokku = 6 000 krooni.
Pikaajaline aastakulu kokku = 1 600 krooni.
TULEMUS: Igakuine pikaajaline kulu = 133,35 krooni.
Mille Teie valiksite?
Selle peale saab öelda, et tulemuste vahe (1000 - 133,35 = 866,65 kr kuus ehk 10 399,8 kr aastas) nende kahe läbikäidud näite 1 ja 2 vahel on nii suur, et kõhkluseks ei jää minu arvates palju ruumi. Skeem näites 2 on küll keerulisem, kuid pikaajaliselt selgelt seda väärt, sest viie aasta jooksul säästaksime rentimise asemel kinnisvara ostes 51 999 krooni ehk palju rohkem kui terve teise garaaži väärtuse jagu raha. Viis aastat aga polegi nii pikk aeg. Eriti positiivseks muutub olukord siis, kui laenuraha kaasamine pole vajalik, sest nagu mäletame, oli alternatiivkulu palju väiksem kui laenukulu.
Seega olen minagi värske garaažiomanik ja vaatan endiselt õhtuseid uudiseid 1992. aasta Sadko televiisorist juues värskenduseks jahedat kalja, mis on võetud 1987. aastal valmistatud Minsk külmkapist. Ja päris naljakas on.
Kõik pole mustvalge
Muidugi ei saa eeltoodud arvutuskäiku alati kasutada ja üldse universaalse tõena võtta, sest elusituatsioonid ei ole sageli niisama lihtsad ning nii mõnigi kord ei lähe paika kinnisvara hind, igakuine rahavoog ei võimalda laenuintressimakseid või puudub üldse krediidivõimalus. Ka ülaltoodud näidete puhul võib skeptiliselt küsida, kas 1000 krooni oleks igakuise rendi näol üldse õiglane hind või peaks see olema hoopis 500 krooni kuus. Ometi jääb kulutuste vahe isegi sel juhul endiselt samasuunliseks ning on piisavalt suur.
Seega soovitan kindlasti igakuiste rahavoogude rendi näol suurendamise eel alati hoolega kalkuleerida, kas see on tõesti ainus võimalus ja üldse mõistlik või peaks kaaluma teisi variante. Teisest küljest soovitan igasse laenukohustusse astumise eel samal ajal alati väga hoolikalt mõelda, milleks seda laenu kasutatakse, sest kasutusvaldkonnad jagunevad teatavasti laias laastus vaid kaheks:
1. Investeeringud = mõistlik tegevus
2. Kulutused = ebamõistlik tegevus
Kuid sellest võime pikemalt pajatada mõni teine kord.
Seniks aga kõigile ilusat sügise jätku ja et talvekardulas kenasti maast üles saaks.
|
Oota...