 Viimasel ajal on jäänud kõrva raadiosse tekkinud reklaamid, kus keegi Soome mees vahetab su kulla kõik kiiresti ja turvaliselt rahaks. Aastaid tagasi, nii umbes Eesti iseseisvumise ajal tegid soomlased siinse kullaga kõva äri, huvitav kas nüüd on aeg niikaugel, et tasub uuesti proovida?
Teiste rahakotti piilumine pole küll kõige viisakam, kuid arvutagem pisut selle ettevõtte kasumipotentsiaali, et teada saada, kas eestlasele kulla eest pakutav hind on üleüldse mõistlik. Vastava ettevõtte kodulehelt saab vaadata kulla hinnakirja, mida heale eestlasele tema ehete, hambakulla või muu säärase eest pakutakse. Selgub, et näiteks investeerimiskulda ehk kulda prooviga 999 ostetakse hinnaga 344,60 krooni gramm.
Täna Tavidi kodulehe vahendusel kulla hinda maailmaturul vaadates näeme, et unts kulda maksab eurodest ümberarvestatuna nii umbes 788 krooni, mis teeb grammi hinnaks 396,40 krooni. See on kõigest täpselt 15% vahe kulla kokkuostja ning maailmaturuhinna vahel ja see on ettevõtluse seisukohalt mõttetult, et mitte öelda uskumatult väike. Peab ju kullavahetaja selle vahe sees saatma Teile nn Kuldpaketi, milles on turvaümbrik ning kindlustus, pidama üleval oma organisatsiooni alates kodulehest, lõpetades kulla käsitlemisega seotud palgakuludega ning teenima kasumit.
Kus on siis point?
Ehk on point selles, et tavakodanikul kodus 999 prooviga kulda nagunii ei ole? Enamasti, nagu ka sama ettevõtte koduleht ütleb, on ehete prooviks 585 või 583. Selle grammi eest pakutakse 148,9 krooni. Võrdleme seda näiteks ehete endi hinnaga.
Selleks, et arvutada välja kulla hind ehetes, arvutan tänase seisuga kolme 585 prooviga toote keskmise grammihinna näiteks Mati Kullaäris.
| Toode |
Proov |
Kaal |
Hind |
| Kõrvarõngad, kivideta, lihtsa kujuga |
585 |
2,70 g |
1200 kr |
| Sõrmus, kivideta, lihtsa kujuga |
585 |
8,05 g |
3400 kr |
| Kaelakee, kivideta, lihtsa kujuga |
585 |
7,90 g |
3400 kr |
Nende toodete hind kokku on 8 000 krooni ja kolme toote peale on kaal kokku 18,65 grammi, mis teeb keskmiseks grammihinnaks 428,95 krooni. Olgu tõe huvides öeldud, et täna kaubanduskeskuses viibides vaatasin huvi pärast võrdluseks ka ühe sealse ettevõtte kullahinda ning sain keskmiseks isegi üle 900 krooni gramm. Kuid jäägu meie näide siiski pigem madalalennuliseks ja kasutagem ikkagi odavamat varianti.
Muidugi sisaldab ka odavam, internetipoest leitud ehete grammihind nende ehete valmistamist ja müügiorganisatsiooni pidamist. Võibolla olen kuldehete valmistajate suhtes ülekohtune, aga arvestan siinkohal "toorkulla" hinnaks enne ehte valmistamist, kaupluse kulude lisamist ja kasumit näiteks 50%.
See tähendab, et gramm 585 prooviga kulda maksab 214,47 krooni. Kultarahaksi pakub sama prooviga kulla eest 148,49 krooni. See teeks juurdehindluseks 30,76%. Ka see ei näi üle mõistuse suur erinevalt SMS-laenude jms teenuste marginaalidest.
Siiski, kui arvestada näiteks, et sama ettevõte või omanikering omaks näiteks kuldehete müügiketti, oleks säärasest kulla hankimise meetodist tekkiv sünergia üsna suur. Samuti võib antud kulla kokkuostja ka niisama omada oluliselt paremaid müügitingimusi, kui minu poolt arvutatud ~215 krooni grammi 585 prooviga kulla eest.
Ma ei tea pandimajade hinnataset, kuid ilmselt on viimasel ajal raadioreklaame tegev kulla kokkuostja neile nüüdsest vähemalt kuldesemete osas tõsiseks konkurendiks. Iseasi on see, kas sel viisil kulda realiseerida sooviv persoon omab üldse võimalust vabalt internetti kasutada, kuid see on juba toote positsioneerimise küsimus.
Kliendi seisukohalt kõige tähtsam on aga tõik, et oma uuest peast 428,95 krooni grammi kohta maksva ehte eest saab kulda rahaks vahetada otsustav inimene kõigest 148,49 krooni grammist. See on vaid üks kolmandik sellest, mis on uue ehte maksumus ning 8-grammise sõrmuse puhul on see umbes 2 243 krooni vähem, kui selle ehte hind uuena.
Kas kasutu kuld on siiski mõistlik maha müüa?
Minu arvates mitte. Eelmise aasta lõpus e24.ee portaalis avaldatud küsitlustulemused näitavad, et 64% eestlastest kulutab enam kui teenib. Samaväärseid protsente kinnitavad ka Statistikaameti andmed. Näiteks olid eestlased 2008. aastal lätlaste järel Euroopas tagant poolt teisel kohal kodumajapidamiste säästumäära osas ning laenujäägi kasv küll pidurdus, kuid vaatamata sellele jääk endiselt kasvas. Sellised numbrid ei ole üldse ilusad ning suure tõenäosusega kaaluvad oma kulla realiseerimist ennekõike raskustesse sattunud inimesed - need, kes võibolla oma vanaema sõrmuse rahaks vahetavad ning selle omakorda SMS-laenukatteks jälle ära andma peavad.
Kui 64% eestlastest kulutab rohkem kui teenib, siis on viimane aeg vaadata, millele kulutatakse. Võibolla on võimalik realiseerida hoopis selliseid esemeid, mis aitavad kulusid vähendada ja nendest tuleks kindlasti alustada!
Vanaema kuld sahtlinurgas ei:
- tarbi elektrit, nagu seda teeb näiteks televiisor;
- tarbi bensiini, nagu seda teeb näiteks mootorratas või ATV;
- vaja kindlustust, nagu seda teeb näiteks taaskord mootorratas;
- viida omaniku aega, nagu seda teeb taaskord televiisor;
- riku tavaliselt ka tervist, nagu seda teeb istuv eluviis näiteks televiisori ees.
Sarnaseid näiteid on lisaks telekale ja mootorrattale kindlasti veel. Seega on enne kulla realiseerimist palju muud, mida realiseerima asuda, sest sellest võib lisakasu sündida kulutuste vähendamise näol. Enne kui oma viimsed väärtesemed odavalt ära anda, tasub kindlasti mitu korda mõelda, kas tõesti on see ainus võimalus ja kas see parandab olukorda vaid väga lühiajaliselt, või omab pikemat positiivset mõju.
Isegi kasutult seisva kulla realiseerimine näiteks nädalaks vabama hingamise eest on kõige nõrgema vastupanu teed minemine ja seega juba põhimõtteliselt väga küsitava mõistlikkusega käitumine.
|
Oota...