Rahakool on tasuta online pere-eelarve keskkond
mis aitab sul jõuda oma rahaliste unistuste täitumiseni!
mis aitab sul jõuda oma rahaliste unistuste täitumiseni!
Tarbijahinna indeks
238,4
UUDISED JA POSTITUSED
•2012-12-05 01:41:47
UUDISED RAHAKOOLIST > 2013 eelarveaasta lisamine
•2012-03-03 17:56:12
UUDISED RAHAKOOLIST > Importimine Nordea ja Sampo pangast
•2012-02-14 22:44:51
UUDISED RAHAKOOLIST > Rahakooli meediakajastus ja pere-eelarve propageerimine
•2011-06-03 17:30:23
EESTI RIIGIS > Kodulaenu intressimäär 2011 - fikseeritud versus fikseerimata
•2011-02-23 00:44:47
KULUD, TULUD JA KOKKUHOID > Koolitused Rahakoolis
UUDISED RAHAKOOLIST > 2013 eelarveaasta lisamine
•2012-03-03 17:56:12
UUDISED RAHAKOOLIST > Importimine Nordea ja Sampo pangast
•2012-02-14 22:44:51
UUDISED RAHAKOOLIST > Rahakooli meediakajastus ja pere-eelarve propageerimine
•2011-06-03 17:30:23
EESTI RIIGIS > Kodulaenu intressimäär 2011 - fikseeritud versus fikseerimata
•2011-02-23 00:44:47
KULUD, TULUD JA KOKKUHOID > Koolitused Rahakoolis
Oota...
Artiklid
EESTI RIIGIS
Kodulaenu intressimäär - fikseeritud versus fikseerimata
Janar Eit | 2010-04-13 11:32:25 |
Kodulaenu võtnud perekonnad on kõik seisnud ühel hetkel küsimuse eest: "Kas fikseerida laenu intressimäär veidi kõrgema intressimäära peale ära, või jätta intressimäär niiöelda ujuvaks ja minna kaasa turu liikumistega?" Sellele küsimusele võib küll vastust otsida nii internetist foorumitest, küsida nõu ekspertidelt ja nõustajatelt, kuulata pangatöötajate soovitusi või küsida naistelt saunas, aga õiget vastust pole ilmselt olemaski. Mõlema poolt ja vastu võib leida suurel hulgal argumente ja fakte. Ajakirjandusest võib leida viimase 5 aasta jooksul igast aastast artikleid, kus soovitatakse intressimäär siiski fikseerida. Eriti soovitatakse seda peredele, kelle sissetulekust suhteliselt suurem osa kulub laenumaksete teenindamiseks. Kuna kõik laenuvõtjad on ühel hetkel siiski kummagi variandi kasuks otsustanud, ei uurita väga palju seda, et milline oleks olnud tulemus siis kui oleks teise variandi valinud. Tänane situatsioonPraegusel hetkel on loomulikult aktuaalne teema just selles suunas, et fikseeritud intressimääraga laenude teenindamine on muutunud oluliselt kallimaks vaba intressimääraga laenude teenindamisest. Minu tutvusringkonnas on mitmed inimesed, kes täna sooviksid kindlasti intressimäära fikseeritu asemel vabaks muuta. Kahjuks on aga selline muutus üldjuhul pankade poolt väga kalliks tehtud ja seda otsust keegi uisapäisa tegema ei torma.Selleks, et selline arutelu ei jääks ainult arvamuste avaldamiseks, otsustasin võtta Rahakoolis ühe näidislaenu jälgimisse ja võrrelda fikseeritud ja fikseerimata intresside kulu nende laenude puhul. Algandmete asjakohasuse huvides võtan näitena kasutusele selle 2007 märtsis avaldatud Äripäeva artikli ja näite intresside fikseerimise teemadel. AlgandmedLaenusumma: 1 000 000 krooniPanga baasintress: 0,6% 6 kuu Euribor: 4,003% 6 kuu Euribor (fikseeritud 10 aastaks): 4,17% Laenu võtmise päev: 15. aprill 2007 Laenuperiood: 25 aastat Tagasimaksete tüüp: Annuiteedi alusel Ujuva intressi fikseerimise päevad: 15. detsember ja 15. juuni Koostasin mõlema laenu tagasimaksete graafikud kuni 2010 aasta lõpuni, et näha kui palju kummagi versiooni teenindamiseks on intressimakseid kokku kulunud (Graafik 1). Nagu näha, siis fikseerimata intressimääraga laen möödus fikseeritust 2009 aasta suve lõpul. Graafik 1 Kogu laenu teenindamine on muutunud fikseerimata intressiga laenu puhul tänaseks 33% soodsamaks kui fikseeritud laenul. See on siis 5713 krooni, versus 3801 krooni. Seni on olnud 2 pooleaastast perioodi, kui fikseeritud intressimääraga laenu kuumaksed on olnud väiksemad. (Graafik 2) Graafik 2 Kui vaadata kumulatiivselt laenude intressikulu tänaseni ja edasi 2010 aasta lõpuni (oletades, et 15.juunil 2010 on Euribor 0,95%), siis järgmiselt graafikult saab näha, milline rahaline erinevus tekib nende kahe laenu intressimaksete osas. (Graafik 3) Graafik 3 Lõpetuseks siia juurde meeldetuletuseks see, et Euribor pole siiski mitte alati nii madalal tasemel olnud nagu ta täna on ja kindlasti jätkuvalt ei oska meist mitte keegi ette ennustada, milline ta tulevikus olema saab. (Graafik 4) Graafik 4 |
KÕIK